Euroopa renoveerimisplaanid venivad: mida tähendab see ehitusturule?

Euroopa Komisjon otsustas 1. oktoobril saata põhjendatud arvamuse üheksale liikmesriigile, kes ei ole esitanud hoonete energiatõhususe direktiivi alusel nõutavat riikliku hoonete renoveerimiskava kavandit. Tähtaeg oli 31. detsember 2025. Arvamuse said Belgia, Tšehhi, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia. Neil on kaks kuud aega kavand esitada, vastasel korral võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.

Menetlus algas märtsis, kui komisjon saatis ametliku märgukirja 19 riigile, nende hulgas Eestile. Oktoobri nimekirjas Eestit ei ole. Kliimaministeerium avaldas kava esimese versiooni konsultatsiooniks mais, plaanis selle juunis komisjonile esitada ja saab lõpliku versiooni valmis 2026. aasta detsembriks. Samuti on 31. detsember kõigi riikide lõplike kavade tähtaeg.

Eesti kavandi kohaselt tuleks aastatel 2026–2035 investeerida hoonete renoveerimisse 8,6 miljardit eurot, millest riik suunaks toetustesse ja finantsmeetmetesse umbes 1,5 miljardit. Järgmise kümne aastaga on eesmärk renoveerida 4000–5500 kortermaja ja 11 000 väikeelamut.