Fassaadide tehaseline renoveerimine: millal see tasub ära?

Tehaseline renoveerimine tähendab, et soojustuselemendid, aknad ja fassaadiviimistlus valmivad tehases ning paigaldatakse objektil kraanaga olemasoleva maja seinale. Balti Vara Ehituse ülevaate järgi oli Eestis sel viisil renoveeritud 23 hoonet. Neist kümme tegi peatöövõtjana valmis Balti Vara Ehitus, kelle sõnul algas pilootprojekt 2020. aastal ja kõik need majad valmisid 2024. aasta sügiseks. Nüüd on korteriühistute ees praktiline küsimus: kas see lahendus on ka rahaliselt mõistlikum kui tavapärane platsiehitus?

Kõige selgem eelis on aeg ja elanike häirimine. Balti Vara Ehituse kogemuse järgi kulub objektil tavaliselt umbes kaks nädalat saagimisele ja puurimisele ning paar nädalat elementide paigaldamisele. Tellingud, kui neid üldse vaja läheb, seisavad püsti kordades lühemat aega. Eesti Puitmajaliidu juht Martin Talts hindas 2023. aastal, et kogu protsess on üle kahe korra kiirem kui traditsioonilisel viisil ning hoone energiakulu väheneb umbes poole võrra. Tegemist on valdkonna esindaja hinnanguga. KredExi vastava osakonna juht Triin Reinsalu märkis pilootprojekti vahekokkuvõttes, et sõltuvalt majast ei läinud iga objekt nii kiiresti kui planeeritud.

Hinna poolest ei ole tehaseline renoveerimine automaatselt odavam. Tootja Woodhouse Estonia hinnangul maksab see ligikaudu 600–800 eurot netopinna ruutmeetri kohta, tavapärane renoveerimine 500–650 eurot. Tootja enda näitearvutuses on tehaseline lahendus umbes 10% kallim. Tasuvuse otsustab seega toetus. Kliimaministeeriumi 2025. aasta voorus oli tavarenoveerimise toetusmäär 30–50%, tehaselisel renoveerimisel suurenes see 10% võrra, kuid mitte üle 55%. Woodhouse’i näites, kus tavarenoveerimine maksab 2 miljonit ja tehaseline 2,2 miljonit eurot, jääb ühistu omafinantseering tehaselise lahenduse puhul 1,1 miljoni juurde. Tavarenoveerimise puhul on see 1,4 miljonit eurot toetusmääraga 30%, 1,2 miljonit eurot toetusmääraga 40% ja 1,0 miljonit eurot toetusmääraga 50%. Tehaseline lahendus on seega soodsam seal, kus tavarenoveerimise toetus on madalam, ja umbes 100 000 eurot kallim seal, kus see on 50%. Näide eeldab tehaselise lahenduse toetusmääraks 50%, ja määrad muutuvad vooru kaupa.

Järgmise vooru tingimused võivad arvutust oluliselt muuta. Valitsuse riigieelarve eelnõus on 2027.–2028. aastaks 160 miljonit eurot umbes 500 kortermaja renoveerimiseks. Toetus suunatakse tehaselisele renoveerimisele ja kavandatav toetusmäär on 20%. Täpsed tingimused selguvad ministeeriumi teatel 2026. aasta lõpuks. Kui määr jääb 20% juurde, on ühistu omaosalus tunduvalt suurem kui 2025. aasta voorus. Samas ei pruugi ühistul enam olla toetatud tavarenoveerimise alternatiivi. Tootja 10% hinnalisa korral oleks omaosalus siis ligikaudu 88% hoone tavahinnast, mis on soodsam kui renoveerimine ilma toetuseta. See on illustreeriv arvutus, mitte prognoos, sest konkreetne hind sõltub majast. Nõudlus ületab praegu ka toetusraha: 2025. aasta voorus esitati taotlusi 325 miljoni euro ulatuses, kui eelarve oli 80 miljonit.

Teine tegur on maja tüüp ja tellimuse maht. Pilootprojektis renoveeriti nõukogude ajal tüüpprojektide järgi ehitatud kuni viiekorruselisi maju. Puitmajaliidu 2025. aasta jaanuari esitluse järgi sobivad paneelidega soojustamiseks gaasbetoon-, ribibetoon-, raudbetoon- ja telliskonstruktsiooniga majad kuni üheksa korruseni. Balti Vara Ehitus kirjutab, et hind langeb eeskätt siis, kui tellijaid ja tootmismahte tuleb juurde. Hajaasustuses lisab kulu transport, väikeasulates võib aga mitme sarnase maja samaaegne renoveerimine hinda alandada.

Kolmandaks tasub arvestada, mida tehaseline renoveerimine ei lahenda. Balti Vara Ehituse sõnul on see ikkagi osaline renoveerimine: osa konstruktsioone ja tehnosüsteeme uuendatakse, osa jääb paika. Töö käigus selgub sageli, et varasemad remondid, torustikud või läbiviigud ei vasta nõuetele, ning hankes jääb vajalik tihti kirjeldamata. Reinsalu sõnul on keeruline ka tehases valminud sirgete elementide sobitamine ebatasaste vanade seintega, mille tõttu võivad aknad jääda väiksemaks. Aknapaled tuleb lisaks viimistleda käsitsi, ja tootja hinnangul ei ole nende tehaseline lahendus praegu veel rahaliselt otstarbekas.
Kokkuvõttes tasub tehaseline renoveerimine ära siis, kui toetusmäär katab hinnalisa või kaalub selle üles, maja on tüüpiline, elanikud jäävad renoveerimise ajaks majja ja tööde maht on eelnevalt hoolikalt kaardistatud. Ilma nende tingimusteta võib tavapärane lahendus olla jätkuvalt mõistlik valik.