BUILD
← Kõik uudised

Lammutusmaterjal jääb platsile, veokulu jääb ära

10. november 2026 · Uuendused ja tehnoloogiad · Indrek Tamm

Rootsi kinnisvaraettevõte Tornberget leidis lammutusprojektis võimaluse kasutada kohapeal uuesti ligikaudu 2500 tonni puhast materjali.

lammutusmaterjal-jaab-platsile-veokulu-jaab-ara

Ettevõtte hinnangul jäi tänu sellele ära üle miljoni Rootsi krooni kulusid. Näide osutab, et raske ja odava materjali puhul võib kokkuhoiu määrata ennekõike veokaugus.

Lammutamisel tekkiv materjal tähendab ehitajale tavaliselt väljaminekut: see tuleb sortida, laadida ja ära vedada. Kui samal objektil vajatakse hiljem täitematerjali, tuleb uus koorem asemele tellida. Tornbergeti 2025. aasta kestlikkusaruandes kirjeldatud projektis õnnestus osa sellest liiklusest ära jätta.

Haninge vallale kuuluv ettevõte lasi lammutusmaterjalist proovid võtta. Tulemused näitasid, et suurt osa sellest sai kasutada kohapeal täiteks. Ligikaudu 2500 tonni puhast materjali jäi objektile ning seda ei olnud vaja raskeveokitega taaskasutuskeskusse viia. [1]

Kaks eraldi kulu jäid ära
Tornberget hindab ärajäänud veo ja vastuvõtutasude kokkuhoiuks umbes miljon Rootsi krooni. Lisaks jäi ostmata täitematerjali hinnanguliselt 200 000–375 000 krooni eest. Kahe avaldatud kulurea summa on seega 1,2–1,375 miljonit krooni. [1]

Seda summat tuleb lugeda täpselt selles tähenduses, milles ettevõte selle esitab. Aruande kirjeldus ei anna eraldi täielikku võrdluseelarvet, millest selguksid kõik proovivõtu, töötlemise ja platsisisese käitlemise kulud. Seetõttu ei saa avaldatud kokkuhoidu automaatselt käsitleda projekti puhaskasumi kasvuna.

Ettevõte hindab ka ärajäänud väljaveoga seotud heite vähenemiseks ligikaudu 26 tonni CO₂-ekvivalenti ning materjali ostmata jätmisega seotud vähenemiseks veel umbes sama palju. Väljaveo arvutuse juures on märgitud 50-kilomeetrine veokaugus. Need on konkreetse projekti hinnangud, mitte universaalsed näitajad iga 2500 tonni lammutusmaterjali kohta. [1]

Purustamine üksi ei pruugi eelist anda
Åbo Akademi anorgaanilise keemia projektiteadur Thomas Kronberg selgitas ülikooli 2026. aasta aprillis avaldatud intervjuus, et betoonipurul endal pole kuigi suurt rahalist väärtust. Betooni purustamine võib maksta ligikaudu sama palju kui uue kivipurustiku ostmine. Majanduslik eelis võib tekkida siis, kui materjal leiab kasutust lammutuskoha lähedal ja vedusid jääb vähemaks. [2]

Samas intervjuus toob Kronberg välja, et purustatud betooni kasutatakse eeskätt maaehituses. Terve betoonelemendi korduskasutamine ja betooni purustamine täitematerjaliks on erinevad lahendused: esimesel juhul säilib element, teisel juhul kasutatakse materjali uuel kujul. [2]

Tornbergeti näitest ei saa järeldada, et igasugune lammutusmaterjal sobib täiteks. Selles projektis eelnes kasutamisele proovivõtt. Kronberg juhib samuti tähelepanu vanades ehitistes leiduvatele ohtlikele ainetele, näiteks asbestile, PCBdele ja pliile. Materjali päritolu ning koostise selgitamine on seetõttu praktilise lahenduse lähtekoht. [1, 2]

Materjalile peab olema koht ja kasutus
Kohaliku kasutuse korraldamisega tegeletakse Rootsis ka piirkonna tasandil. Region Stockholm avaldas koos partneritega 2023. aastal pinnase- ja kivimaterjali käitlemise strateegia. Selle tutvustuses nimetatakse kahe konkreetse vajadusena kohalikke käitluskohti ning tellijate nõudlust taaskasutatud materjali järele. [3]

Strateegia käsitleb laiemalt kaeve- ja kivimaterjali, seega ei saa selle järeldusi üks ühele üle kanda igale lammutusjäätmele. Ühine majanduslik küsimus on siiski sama: kus materjal tekib, kus seda vajatakse ja kui pikk tee nende kahe koha vahele jääb?

Ehitaja jaoks tasub sellest teha eelarves eraldi võrdlus. Ühel poolel on väljavedu, vastuvõtutasud ning asendusmaterjali ost koos kohaletoimetamisega. Teisel poolel on uuringud, sortimine, vajalik töötlemine, ladustamine ja objektil kasutamine. See on siinse juhtumi põhjal koostatud arvestusloogika, mitte Tornbergeti avaldatud kalkulatsioon.

Kui materjali kasutuskoht selgub alles pärast väljavedu, on osa võimalikust kokkuhoiust juba kaotatud. Seepärast on lammutuse ja järgnevate pinnasetööde koos kavandamine sisuline eelarveotsus.

Allikad ja toimetuse märkus
1. Tornberget: Hållbarhetsredovisning 2025, lk 17.
2. Åbo Akademi: Vad gör man med en gammal bro?, 1.04.2026.
3. Region Stockholm: Ny strategi för effektivare hantering av berg- och jordmassor, 23.10.2023.

Loe värsket numbrit →

Anname teada, kui uus number ilmub

Saadame kord kuus ühe lühikese teate uue numbri kohta. Ajakirja ennast loed veebis, tasuta ja ilma sisselogimiseta.

Seotud uudised

hamm-hc-200-250-g-pinnaserullid

Uuendused ja tehnoloogiad · 20. november 2026

Hamm tõi turule kuus uut 20–25-tonnist pinnaserulli

Hamm laiendas pinnaserullide valikut kuue mudeliga. Uued 20–25-tonnised masinad on saadaval sile- või nukktrumliga. Trumli töölaius on 2,14 meetrit ja tsentrifugaaljõud ulatub 331 kilonjuutonini.