BUILD
← Kõik uudised

Soome uute korterite turg on jääs: mida Eesti ehitaja sellest õppida saab

20. november 2026 · Turg ja hinnad · Andres Rebane

Soome uute korterite müük jõudis uue põhjani ja YIT alustas jaanuarist septembrini tarbijatele vaid 107 kodu (aasta varem 358). Eesti ehitusmaht kasvab, kuid marginaal on õhuke: Soome näide näitab, mis juhtub, kui nõudlus katkeb.

Soome

Soome uute korterite müük jõudis uue põhjani ja YIT alustas jaanuarist septembrini tarbijatele vaid 107 kodu (aasta varem 358). Eesti ehitusmaht kasvab, kuid marginaal on õhuke: Soome näide näitab, mis juhtub, kui nõudlus katkeb.

Rakennuslehti 20. novembri turuülevaate järgi ei toonud suvi Soome uute korterite turule oodatud käänet ja müük jõudis taas uue põhjani. Väike alustuste kasv on lehe hinnangul pigem valguskiir, mis võib jääda ajutiseks, ja ilma nõudluse tõusuta ei saa turg pöörduda. See on Eesti ehitaja jaoks asjakohane, sest Soomes toimub juba mõnda aega see, mis Eestis on seni vaid kaugem risk: elamuehituse maht on langenud, suured töövõtjad on tegevust ringi korraldanud ja ostjat ei ole.
Allpool vaatame, mida Soome numbrid näitavad, kuidas pikaajaline müügilangus mõjutab ehitusmahtu ja töövõtjate koormust ning mida see tähendab uute korterite hindadele. Seejärel võrdleme seda Eestiga, kus pilt on teine.

Rakennuslehti artikkel on tellijatele ja selle täistekst ei olnud kirjutamise ajal kättesaadav, mistõttu tugineb allolev lisaks lehe avalikule kokkuvõttele ettevõtete aruannetele ja statistikale.

Mida Rakennuslehti kinnitab ja mida mitte

Lehe avalik kokkuvõte ütleb kolm asja. Uute korterite turul ei toimunud suvel käänet ja kauplemine on endiselt üliväga nigel. Alustuste väike kasv on pisike valguskiir, mis võib jääda lühiajaliseks. Ilma nõudluse kasvuta ei saa turul päris pööret toimuda. Samal päeval avaldatud toimetaja kommentaari pealkirja järgi ei eelda probleemi lahendamine majandustsükli paranemist, sest uudisehituse atraktiivsuse taastamine on elamuturu põhiküsimus. Mais kirjeldas leht arendajate uusehitusturgu sügavkülmas olevana ja märkis, et alustused vähenesid isegi siis, kui müügil oli korterite arv rekordiliselt väike.

Konkreetseid müügi- ja alustusnumbreid selle artikli avalik osa ei anna, mistõttu vaatame allpool ettevõtete aruandeid.

Numbrid: YIT ja SRV

Soome suurima ehitaja YIT 30. oktoobril avaldatud kolmanda kvartali aruande järgi langes tarbijamüük Soomes kvartalis 116 korterini (aasta varem 152) ja jaanuarist septembrini 337-ni (393). Tarbijatele alustatud uute korterite arv langes kvartalis 43-ni (224) ja üheksa kuuga 107-ni (358). Teises kvartalis ei alustanud YIT Soomes tarbijatele ühtegi uut korterit. Valmis, kuid müümata korterite arv langes 365-ni (juuni lõpus 373). Elamuehituse Soome segmendi korrigeeritud ärikasum oli kvartalis miinus 3 miljonit eurot (aasta varem null), jaanuarist septembrini miinus 12 miljonit (aasta varem pluss 1).
YITi kogukäive kasvas samal ajal kvartalis 14% 530 miljoni euroni, sest käive kasvas Kesk- ja Ida-Euroopa elamuehituses, infras ja ehituses, kuid langes Soome elamuehituses. Ettevõte ei oota Soome uute korterite müügimahu tõusu 2026. aastal ning suurema osa selle aasta alustustest eeldab ta viimasesse kvartalisse.

SRV pilt on sarnane. Salkunrakentaja kirjutas augustis, et teises kvartalis ei alustanud YIT ega SRV Soomes ühtegi uut elamuprojekti. SRV müüs jaanuarist septembrini 16 omaalgatuslikku korterit (aasta varem 29) ja kolmandas kvartalis ei alustanud ta ühtegi uut elamuprojekti. SRV märgib, et madalad alustused ja suurlinnade rahvastiku kasv aitavad ülepakkumisel järk-järgult kaduda, kuid ka see ettevõte ei oodanud elamuehituse turu taastumist 2026. aastal.

Mis juhtub ehitusmahuga

Elamuehituse maht langeb Soomes nõudluse järel. Rakennusteollisuus RT hinnangu järgi, mida vahendab asuntohintalaskuri.fi, alustatakse 2026. aastal Soomes umbes 15 000 uut korterit, samas kui VTT hinnangul on pikaajaline vajadus ligi 31 000 aastas. Soome statistikaameti andmetel anti 2025. aasta aprilli ja 2026. aasta märtsi vahel ehitusluba 16 322 korterile, mis on 16% vähem kui aasta varem, ja valmis 20 278 uut korterit, mis on eelmise aasta tasemel.
Valmimise ja alustuste numbrid liiguvad eri kiirusega. Valmivate korterite arv peegeldab aastaid varem alustatud ehitust ja püsib sellepärast veel kõrgena, samal ajal kui alustused ja ehitusload on juba langenud. Kui alustused jäävad umbes 15 000 korteri juurde ja vajadus on ligi 31 000, tuleb ka valmivate korterite arvu langus hiljem. See on arvutuslik järeldus, mitte Rakennuslehti väide.

Töövõtjate koormus: elamuehitus asendub teiste segmentidega

Suured töövõtjad on elamuehituse languse ajal nihutanud rõhku teistele segmentidele. YITi aruandes kasvas käive infras ja ehituses ning Kesk- ja Ida-Euroopa elamuehituses, kuid langes Soome elamuehituses. SRV allkirjastas jaanuarist septembrini uusi lepinguid 1253 miljoni euro eest (aasta varem 329 miljonit), aruande avalikust osast aga ei selgu, milliste segmentide arvelt. Rakennuslehti viimaste nädalate pealkirjad viitavad andmekeskuste ehituse kasvule: Destia asutas andmekeskustele keskenduva üksuse ja terase tarneajad on andmekeskuste ehituse tõttu pikenenud. Samal ajal läks 18. novembri pealkirja järgi pankrotti peaaegu 70 aastat tegutsenud perefirma, mille juht küsis, mida ehitusfirmat vaja, kui keegi ei ehita. Remondiehituse kohta kirjutas leht 13. novembril, et ka seal on külm tuul.

Segmendi vahetus ei ole võimalik igale ehitajale. Andmekeskus, infra ja suur ärihoone vajavad teistsugust tehnilist ja finantsilist profiili kui elamuehitus ning väiksemad ettevõtted, kes sõltuvad kohalikust korteriturust, ei pruugi sinna jõuda. Elamuehituse languse mõju kandub sellepärast kõige tugevamalt väiksemate ja kitsa profiiliga ettevõtete töökoormusele.

Hinnad: nõrk nõudlus ja väike pakkumine

Soome uute korterite hinnastatistikat, mida saaks siia kinnitatuna tuua, ei olnud kirjutamise ajal võimalik avalikest allikatest kinnitada. Rakennuslehti pealkirjad viitavad siiski sellele, et müüjad otsivad hinnaalanduse kõrval lisavahendeid: üks ehitusfirma pakkus lehe pealkirja järgi uue korteri ostjale terve aasta toidukulu. Nõudluse ja pakkumise vahekord on ebatavaline: nõudlus on kehv ja müügil on rekordiliselt vähe kortereid, sest alustusi on vähe. Kui müügil on vähe kortereid ja need ikka ei müü, ei ole hind ainus takistus.

Seda ei saa lugeda hinnalangusena. Arendaja, kes ei saa alustamiseks piisavalt eelmüüki, ei alusta ja ehitusmaht jääb madalaks. Kui nõudlus peaks taastuma, võib pakkumise nappus hindu hakata tõstma, ja seda enne, kui uusi korterit jõuab ehitada. See on stsenaarium, mitte prognoos.

Võrdlus Eestiga

Eesti pilt on erinev. Endoveri andmetel müüdi Tallinnas 2025. aastal kokku 1515 uut korterit, 22,7% rohkem kui aasta varem, ja müüdud uute korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 4434 eurolt 4537 euroni. Statistikaameti andmetel kasvas ehitusmaht 2026. aasta teises kvartalis aastaga 3,8% ja kohalikul turul 4,6%.

Samal ajal on mitu hoiatusmärki. Domuse 30. septembri ülevaate järgi langes uusarenduste osakaal korteritehingutes eelmise aasta esimese poolaasta umbes 14%-lt tänavu umbes 9%-ni. Maa- ja Ruumiameti andmetel tõusis uute korterite hinnatase teise kvartali seisuga aastaga 1,1% ja järelturu korterite oma 4,3%. Kui uusarendus kallineb aeglasemalt kui järelturg ja kaotab tehingutes osa, on see turu võimaliku jahtumise signaal, kuid üksi ei tõenda see Soome-sarnast põhja. Ehitajate marginaal on Eestis juba õhuke: Ehitusuudiste ehitusfirmade TOPi järgi jäi sektori käiberentaablus 2025. aastal umbes 4% juurde ja kasum langes 34%. Merko ja Nordecon näitasid kolmandas kvartalis käibe kasvu 60% ja kasumi langust.

Eesti seis erineb Soomest: Eestis kasvab ehitusmaht ja marginaal on kitsas, Soomes on elamuehituse maht langenud ja YITi Soome elamuehituse segment on kahjumis. Võrdlus ei ole täpne, sest ettevõtete aruanded (YIT) ja turuandmed (Endover, Domus, Maa- ja Ruumiamet) mõõdavad eri asju ja eri perioode.

Mida Eesti ehitaja ja arendaja saab kontrollida

Kõige olulisem näitaja on eelmüügi tase, mis pärast arendaja otsust määrab, kas projekt käivitub. Soome näide näitab, et kui ostja ei tule, jääb alustamata isegi see, mis varem tasuvaks osutus. Teine on töövõtja tellimuste portfelli koosseis: kui suur osa on elamuehitus ja eriti omaalgatuslikud projektid, on töövõtja nõudluse muutusest rohkem mõjutatud kui töövõtja, kellel on avaliku sektori ja ärihoonete tellimusi. Kolmas on alltöövõtjate maksete ahel, sest Soomes on pankrotti sattunud ka pikaajalised perefirmad.

Soome kogemus ei ole Eesti prognoos. See näitab, kui kiiresti võib elamuehituse maht langeda, kui ostja kaob, ja kui aeglaselt see tagasi tuleb. Eesti ehitajal tasub jälgida nii uute korterite müüki kui oma marginaali, enne kui need kaks üksteist võimendama hakkavad.

Loe värsket numbrit →

Anname teada, kui uus number ilmub

Saadame kord kuus ühe lühikese teate uue numbri kohta. Ajakirja ennast loed veebis, tasuta ja ilma sisselogimiseta.

Seotud uudised

floorin-pankrot-ehitusmaterjalide-turg

Turg ja hinnad · 11. november 2026

Floorin läheb pärast 33 tegevusaastat pankrotti

Viimistlusmaterjalide müüja Floorin läheb pärast 33 tegevusaastat pankrotti. Ettevõtte raskused langevad aega, mil ehitusturg küll taastub, kuid nõudlus uute elamute järele püsib nõrk.